Elurikas lineaarpark ja roheline liikumisruum nii tolmeldajatele kui inimestele
Putukaväila Paavli ja Pelguranna lineaarpark valmib 2025. aasta suve lõpuks!
Alanud on Putukaväila Paavli ja Pelguranna ruumilõikude ehitus. Detsembris hoogne ehitustegevus külmade ilmade tõttu katkes. Ehitamine jätkub 15. aprillil. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib uus lineaarpark saabuva suve lõpuks ja see avatakse varasügisel.
Putukaväila ehitamine kujunes oodatust mahukamaks. Välja vahetamist vajas väga vana magistraal-gaasitrass, mis paraku tõi kaasa palju ulatuslikumad pinnasetööd, kui oleksime soovinud. Eelmisel aastal valmisid ka muud tehnovõrgud, teede aluskonstruktsioonid ja väikevormide vundamendid; samuti loodusega arvestav valgustus. Kevadsuvel hakkab ehitaja rajama mängu- ja spordiväljakuid, katendeid ja taastama haljastust.
Mida Putukaväilal tulevikus teha saab? Eelkõige on Putukaväil roheline liikumisruum nii loomadele kui inimestele. Siia rajatakse rattatee ja rahulikud kulgemisteed. Tekivad uued vabaaja tegevusalad: mängu-, spordi- ja koerteväljakud ning istumis- ja piknikukohad. Niidu taastamiseks külvatakse nurmenuku, angervaksa ja põdrakanepi koosluseid. Putukaväila ehitusprojektiga saab täpsemalt tutvuda SIIN. Jooksva info postitame ka instagrami kontole putukavail.
Putukaväila ehitab Tallinna Teede Aktsiaselts. Projekti juhib ja rahastabTallinna linn.

Putukaväil on liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib 6 linnaosa. Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja tänast kõrgepingeliinide koridori. Kõrgepingeliinide viimisel maakaablisse vabaneb potentsiaal ülelinnaliseks lineaarpargiks.
Putukaväila nimetus viitab siin juba praegu toimivale liikumiskoridorile, mida tolmeldajad (liblikad, kimalased ja erakmesilased) ja teisedki loomarühmad kasutavad, et suunduda ühelt rohealalt teisele.
​
Putukaväila esimesena realiseeritav etapp paikneb garaažidevahelisel alal Põhja-Tallinnas, mida piiritlevad Ehte, Sõle ja Puhangu tänav ning Kolde puiestee. Kogupikkuses kulgeb Putukaväil Telliskivi loomelinnakust läbi Kopli kaubajaama, Põhja-Tallinna garaažidevahelise ala ja Merimetsa piki Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelist piiri Hiiu asumini.
Putukaväila defineerib nii elurikkus kui urbaniseerumine. Linn ja loodus pole vastandsõnad: Putukaväila juhtmõtteks on loodusliku elurikkuse hoidmine pakkudes samaaegselt nii mitmekesiseid tegevusvõimalusi kui ka keskkonnasõbralikke liikumisvõimalusi inimestele.
​
Tulevikus kujuneb Putukaväilast elurikas ülelinnaline lineaarpark, uusi rohelisi liikumisühendusi ning mitmekesiseid tegevusvõimalusi pakkuv avalik ruum, kuid avastamisväärset leidub Putukaväilal ka juba täna.
​
Putukaväil on tinglikult jaotatud 9 ruumiosaks. Tinglikult, kuna uuringud on näidanud, et inimesed tajuvad eri asumite, mida Putukaväil läbib, piire erinevalt. Jagasime Putukaväila lõikudeks põhimõttel, et ruumiosasid tekitavad tugevad linnaehituslikud katkestused, mis kergliiklustee läbi lõikavad näiteks paljude sõiduradadega maanteelikud tänavad (nagu Paldiski maantee ja Ehitajate tee) või selged muutused linna-või looduskeskkonnas.
​
Putukaväila kontseptsioon valmis kahe Euroopa Liidu välisprojekti toel. Nii Augmented Urbans välisprojekti (2018-2020) kui B.Green välisprojekti (2020-2022) rahastati Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd, säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi. Projekti eestvedaja on Tallinna ruumiloome osakond.